Sektsioonist

Kooliraamatukogude sektsioon on ERÜ struktuurüksus. ERÜ ehk Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing on loodud 1923. aastal ja taasasutatud 1988. Ühingu juures tegutsevate sektsioonide, toimkondade ja töörühmade kaudu saavad raamatukoguhoidjad raamatukogunduse arendamisele kaasa rääkida. Avalikkusele korraldatakse raamatuid ja raamatukogusid tutvustavaid üritusi, sh iga-aastasi raamatukogupäevi, erialaüldsusele konverentse, seminare ja koolitusi. Aktiivselt tegeletakse raamatukoguhoidjate kutsekvalifikatsiooni edendamisega: aastatel 2005–2011 omistas ERÜ kutsekomisjon raamatukoguhoidja kutse ligi 800 inimesele. Antakse välja aastaraamatut ja koos Eesti Rahvusraamatukoguga ajakirja „Raamatukogu”.

ERÜ kooliraamatukogude sektsioon loodi 17. aprillil 1998. aastal.

ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni ülesanded:

– Taotleda kooliraamatukogude metoodilise keskuse loomist.
– Levitada seadusandlikku infot.
– Organiseerida seminare, teabepäevi ja täiendõpet.
– Koguda informatsiooni kooliraamatukogude kohta.
– Aidata kaasa kooliraamatukogude automatiseerimisele.
– Luua võimalused kogemuste vahetamiseks.

10 aastat kooliraamatukogude sektsiooni

ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni loomise idee sai praktilise väljundi 12. 02.1998. aastal. Sektsiooni loomisele eelnes aastaid kestnud äratundmine: niisugust sektsiooni on vaja, et kooliraamatukoguhoidjatel oleks võimalus oma seisukohti mingi katusorganisatsiooni all avaldada ning ideesid realiseerida. Kultuuriministeeriumi juurde loodud kooliraamatukogude nõukogu liikmete kaasabil tehti küll esimene kooliraamatukogude põhimäärus, kuid vajadust ja potentsiaali oli rohkemaks.

17. aprillil 1998. aastal toimus Tallinna Pedagoogilises Seminaris Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kooliraamatukogude sektsiooni asutamiskoosolek. Sektsiooni esinaiseks valiti Ester Sõrmus, sektsioon seadis endale järgmised ülesanded.

  1. Täita mõningal määral metoodilise keskuse ülesandeid (kuni keskuse loomiseni)
  2. Seadusandliku informatsiooni levitamine
  3. Seminaride, õppepäevade ja täiendõppe organiseerimine
  4. Luua parem koostöö kirjastuste, raamatukogude ja ministeeriumiga
  5. Koguda informatsiooni kooliraamatukogude kohta
  6. Aidata kaasa kooliraamatukogude automatiseerumisele
  7. Kogemuste vahetamine

Sektsiooni esimene eesmärk oli saada ülevaade kooliraamatukogude hetkeolukorrast. Selleks töötati välja ankeet, mille vastustest selgus, et kooliraamatukogude olukord oli piirkonniti väga erinev.

Olukorra parandamiseks hakati samme astuma juba Eesti raamatukoguhoidjate VII kongressil 22.-23. oktoobril 1998 Tartus, kus töötati omaette sektsioonina.

Samal aastal alustati ka üleriigiliste ürituste organiseerimist. Traditsiooniks kujunesid kevadised ja sügisesed teabepäevad, mis on praeguseks toimunud 23 korral, ning suveseminarid, kokku 11 seminari, sealhulgas üks Baltimaade raamatukoguhoidjate seminar ning Põhjamaade rahvusvaheline suveseminar. Teabepäevadel osalejate arv on olnud keskmiselt 150, suveseminaride osavõtjate arv sõltub kohapealsetest võimalustest ja on ulatunud 70-ni. Kevad- ja sügisseminarid on toimunud omafinantseerimisel, suveseminaride finantseerimist on abistanud Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, EV Kultuuriministeerium, kirjastused Koolibri, Avita, Studium ja Tea.

Sektsiooni poolt on trükistena välja antud kolm metoodilist materjali.

–   Esimene, mille väljaandmisele eelnes ulatuslik lugejauuring, oli 2001. aastal ilmunud Bärbel Luhari ja Ester Sõrmuse poolt raamatuks kirjutatud “Õpilane, raamat, lugeja”.
–   Seadusandlust sisaldav “Kooliraamatukoguhoidja käsiraamat” ilmus sama aasta sügisel. Eeltööna töötati enne välja kooliraamatukogude töökorralduse alused, mille haridusminister oma 02.01.2001 määrusega kinnitas.
– 2003. aastal ilmus trükist rahvusvahelise seminarlaagri “Kooliraamatukogu kui õpikeskuse roll ning eesmärgid õppeprotsessis” ettekannete kogumik.

Toimunud on kolm kooliraamatukogude kaardistamist: 2001. ja 2004. aastal haridusministeeriumi ettevõtmisel, 2008. aastal kooliraamatukogude sektsiooni initsiatiivil ja ettevõtmisel.

Alates 2002. aastast on püütud jõuda iga üksiku raamatukoguni. 2002. aastal külastati Tallinna gümnaasiume, 2003. aastal Tallinna põhikoole ja riigi üldhariduskoole. 2004. aastal külastati üle vabariigi kutseõppeasutuste raamatukogusid, 2005. aastal vene õppekeelega koole ja 2006. aastal gümnaasiumiraamatukogusid. Igale külastatud kooliraamatukogule määrati vastavalt kooliraamatukogu hindamise juhendile tase.

Kuna raamatukogu on arenev üksus, on tehtud erinevaid küsitlusi ja analüüse. 1999. aastal toimus vabariigi 5.-12. klassi õpilasi hõlmav lugejauuring. 2000. aastal uuriti õppekava toetava kirjanduse olemasolu eesti õppekeelega gümnaasiumides ja keskkoolides. 2003. aastal tehti Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse tellimisel vabariigi ulatuses õpikute leidumuse analüüs. 2004. aastal analüüsiti kirjastuste ja koolide koostööd.

Koostöö Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusega on jätkunud ka seadusandluse väljatöötamisel. Olemasolevaid töökorralduse aluseid on täiendatud 2006. aastal, sektsiooni liikmeid on kaasatud ka viimaste muudatuste tegemisse.

ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni juhatus on pidevalt uuenenud. Sektsiooni juhatasid aastatel

1998 – 2001 Ester Sõrmus
2001 – 2002 Katrin Viirmaa
2002 – 2005 Vaike Mändmaa
2005 – 2008 Piia Selge
2008 – 2010 Jaanus Kõuts
2010  – 2011 Piia Selge
alates 2011. aastast Kristel Rannaääre

Sektsiooni töö on värvikaks näiteks, et kodanikualgatuse korras alt üles moodustunud organisatsioon on tegus ja selle töö tulemuslik.

Kokkuvõtte koostanud Vaike Kurel