Suveseminar 2016 järelkaja

Selleaastane Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kooliraamatukogude sektsiooni suveseminar toimus 3. – 5. augustil Võrumaal ning kandis pealkirja „Kirjanduslik Võrumaa“. Seminar keskendus, nagu nimigi aimu annab, just kirjandusele, lugemisele ja laste kirjanduse juurde toomisele ning andis kooliraamatukoguhoidjatele võimaluse tutvuda Võrumaa kandi kirjanduse ja kirjanike eripäradega. Ürituse eesmärgiks oli tutvustada ja koolitada raamatukoguhoidjaid Võrumaalt pärit kirjanike eluloo ja loomingu teemadel, mõistmaks nende mõju Eesti kirjandusele; õpetada kooliraamatukoguhoidjaid äratama lastes lugemishuvi, arendada nende lugemisharjumusi ja õpetada oskuslikult valima igale lapsele sobivat kirjandust; õpetada kirjanduse ja kirjandusteoste lõimimist teiste ainetega ehk kuidas kirjandusteoseid teistes ainetundides ning kooliraamatukogutöös ära kasutada. Vähemtähtis ei olnud ka võimalus kooliraamatukoguhoidjatel omavahel suhelda, luua sidemeid ja tutvusi, jagada ideid ja luua edasisi koostööplaane, mida suveseminar igal aastal ohtralt pakub, nii ka seekord.

Seminari alguspunktiks oli Võru Kreutzwaldi kool. Meie esimeseks esinejaks oligi antud kooli direktor Kaider Vardja, kes lisaks pikale kogemusele koolijuhi ja haridustemaatika lektorina on oma hariduselt just eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Vardja tutvustas mitmeid toredaid ja erilisi lasteraamatuid, mida ta oma kogemuse põhjal soovitas ning mitme raamatu puhul ka leidis, et need on põhjuseta saanud liiga vähe tähelepanu, kuigi pakuvad lastele palju, näiteks Silversteini „Helde puu“, Nilssoni „Hüvasti, härra Muffin“ ja Walckeri „Siil Priidik tahab uut perekonda“, mis kõik tutvustavad lastele tähtsaid teemasid läbi toreda lastekirjanduse ja on abiks nii õpetajatele kui raamatukoguhoidjatele keeruliste teemade käsitlemiseks lastega.  Lisaks tutvusime ka Võru Kreutzwaldi kooli ja raamatukoguga ning kuulasime loengut algklasside ja kooliraamatukogu koostööst.

Järgmine kool, mille eluolu ja raamatukoguga tutvust tegime, oli Võru Gümnaasium. Seal rääkis meile ainetevahelisest lõimimisest Võru Täiskasvanute Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Pille Kulberg, kes näitas erinevaid seoseid kunsti, kirjanduse, füüsika ja andragoogika vahel ning õpetas neid seoseid ära kasutades õppetööd põnevamaks muutma. Kulberg pani ka meid läbi tegema vahvat lugemisülesannet Kalevipoja teemal, mis andis sissevaate sellesse, kui erineva lähenemise kaudu saab kirjandusteoseid tutvustada ning ka õpilaste jaoks huvitavamaks muuta – antud korral näiteks Kalevipoja seotus nii erootika kui füüsikaga.

Esimese päeva õhtul tutvusime veel Rõuge Põhikooli ja Rõuge noortekeskusega. Koolimaja näitas ja oma tegemisi tutvustas direktor Toomas Raju, loomulikult külastasime ka raamatukogu. Rõuge valla tegemistest tuli meile rääkima vallavanem Tiit Toots, kes kõneles valla asutuste tihedast koostööst, valla eripäradest ja toredatest ettevõtmistest – ühena neist näiteks Rõuge eriline lähenemine kaasavale eelarvele, kus rahvas kogus ühiselt tervisetunde ning eesmärgi täitumisel teostas Rõuge vald hääletusel välja valitud enim meeldinud terviseinvesteeringu. Väga vahva idee, mis tasub pisemal skaalal adapteerimist ka koolides ja raamatukogudes –edendada oma kogukonnas või koolis liikumisharjumusi ja tervist, ka ühistegevusi, ühe põneva ühiselt valitud eesmärgi nimel.
Rõuge Noortekeskuses tutvustas noorsootööspetsialist Angelika Alström keskuse tegemisi ja ettevõtmisi, erinevaid projekte, millest osa võetakse ning koostööd koolidega.

Lõviosa seminari teisest päevast võttis enda alla kirjanduslik matk mööda Rõuge kihelkonda, mille käigus Võru Keskraamatukogu lasteosakonna juhataja Helle Laanpere tutvustas meile Võrumaalt pärit olulisi kirjanikke nagu Juhan Jaik, Julius Ungru, Artur Adson ja mitmed teised. Laanpere näol oli tegemist võrratu jutuvestja ja tohutu teadmistepagasiga, meile räägiti nii kirjanike elust ja lapsepõlvest, nende seotusest Rõuge ja Võrumaaga kui ka nende loomingust, selle eripärast ja mõjutustest, sekka muidugi mitmeid katkendeid ja luuletusi. Kirjandusliku ekskursiooni vältel külastasime Julius Ungru lapsepõlveradasid, Sänna kultuurimõisa ja seal asuvat erilist kogukonnakooli Leiutajate Külakool, Pähni kõlakoda ja Viitina raamatukogu, kus kuulasime Viitina mõisa legende ja suurilmadaamist mõisaproua Barbara Juliane von Krüdeneri elulugu – kes ka mitu omal ajal tuntud raamatut kirjutas! Me kohtusime kirjaniku ja muusikuna tuntud Lauri Sommeriga, kes meid lahkelt oma koju külla kutsus, rääkis oma elust ja loomingust ning mängis meile lausa pilli.

Teisel päeval käis meile ka Rajaleidja keskuseid ning erinevaid koostöövõimalusi koolide ja Rajaleidja ning ka kooliraamatukogude ja Rajaleidja vahel tutvustamas Võrumaa Rajaleidja keskuse juht Mereli Mändmets. Lisaks Rajaleidja keskuste töö, võimaluste ja Rajaleidja võrgustiku tutvustamisele julgustas Mändmets ka kooliraamatukoguhoidjaid küsimuste korral alati oma piirkonna Rajaleidja spetsialistide poole pöörduma, kes suudavad pakkuda konsultatsiooni, kuidas saaksime õpilastele paremini toeks olla.

Õhtusse mahtus veel ka rühmatöö, kohalik jutuvestja, line-tantsu õppimine ning peegeldusring. Rühmatöö „Kuidas noori lugema meelitada“ käigus lõime erinevaid kavandeid üritustest või teenustest, mis aitaksid just noori teises ja kolmandas kooliastmes lugemise ja raamatukogu juurde meelitada. Ideede, mida saab (vajadusel oma mugandustega) kasutada igas kooliraamatukogus, kirjeldused on varsti leitavad ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni veebilehelt.
Kohalik jutuvestja Helju Kalme rääkis nii naljakaid kui ka liigutavaid lühilugusid, seejärel saime linetantsuansambli „Red Roses“ õpetusel selgeks kaks rivitantsu ning traditsiooniliselt korraldasime ka peegeldusringi, kus kõik suveseminaril osalejad said anda tagasisidet toimunud suveseminari kohta ning pakkuda ideid tuleviku tarbeks.

Kolmandal ja ühtlasi ka viimasel päeval pidas meile Rõuge kandi ajaloost ja kultuuriloost informatiivse loengu Vana-Võrumaa Kultuurikoja peavarahoidja Artur Ruusmaa ning taaskord oma koju kutsus meid külla lastekirjanik ja –luuletaja Grethe Rõõm. Saime äärmiselt sooja ja sõbraliku vastuvõtu osaliseks ning jalutuskäigu ajal looduskaunisse Ööbikuorgu peetud loengus kuulsime nii Rõõmu kirjanikuks saamise lugu, seotust raamatute ja raamatukogudega, inspiratsiooni leidmist kui ka Rõuge ja Ööbikuoru legende, sekka toredaid lasteluuletusi kirjaniku enda sulest. Rõuges aktiivse kogukonnaliikme ja fotograafina tuntud Rõõm on ka juuresoleva grupipildi autor. Loengu lõpus ootas meid ees tore üllatus – kõik kooliraamatukoguhoidjad said kingituseks Grethe Rõõmu raamatu „Raamatuvardjad. Tähtraamatu tagasitulek“.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Rõuge ja Võrumaa kant on üks eriline koht, kust on pärit erilised inimesed ja nende eriline looming ning tänu suurepärastele kohalikele korraldajatele, kelle eesotsas Võru Täiskasvanute Gümnaasiumi raamatukoguhoidja Maivi Liiskmann, õnnestus meil kolmepäevase suveseminari käigus piiluda selle erilise kogukonna keskele ja kogeda suurt külalislahkust, õppida palju uut, viia oma raamatukogudesse kaasa ideid ja inspiratsiooni ning meenutada ja ammutada teadmisi Eesti kirjandusloos oluliste autorite kohta, kelle kodukandiks just seesama eriline Võrumaa.

Kadri Haavandi
Järelkaja ilmus ajakirjas Raamatukogu 5/2016

This entry was posted in Määratlemata. Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga